idu kasvab alt üles

Ma olen su suurim oraakel... su suurim mats vastu südametunnistust ja heroiini süst alateadvusesse ... kaks ühes ...
Lume valge memmeke keset hoovi  sulajäässe ... mitte unes ...
Pehmuse paitus on suurem jõud kui selle vastupanu jõud õeluse sõnas ...
olen näinud ingleid, olen näinud sortse ... piisavalt palju ...
liigagi palju et tunda enam endas neid pingeid ...
et süüa neid meeletuid vihaportse...
olen ma Saatan või Jumal või kaks ühes koorikus ...
pigem vist üks kadunud hing ühes südames ... poolikus ...
Ratsa leida võid õnne kus kuningriik ühes ja rikkus
Kuid kas tõesti seda sa vajad
Ava silmad ja mõtle sellele kes su õnnetusse sekkus
Kes paitas su kiharaid kui vajasid suunda et leida need rajad ...

Aga kes olen mina

ooksendus armastuse altareil

tuhmund küünal

kodar ratasteis

karile sõidetud laeva nina ...

Armastan hoolin .... kuid nüüd võta seda kui viimset hoiatust
Sest enam ma ei ava
Seda südant poolikut
Ei demonstreeri ennast nagu näitelava!!!

KMP.